Loe teksti ja vasta küsimustele.
120 aastat tagasi olid Eesti põllumehed üsna edumeelsed. Alepõlde tavaliselt enam ei tehtud. Kasutati viljavaheldust, mida propageeris agaralt C.R. Jakobson. Viljavaheldus tekkis seepärast, et üha enam hakati kasvatama kartulit ja liblikõielisi, peamiselt ristikut. Teati, et põldude söötijätmine on mullale hea. Söötis põldudel kasvas sageli ristik, millega sümbioosis olevad mügarbakterid rikastavad mulda lämmastikuga.
1. Kuidas tehti alepõldu? Miks seda põllutüüpi enam ei kasutata?
2. Mida tähendab viljavaheldus?