Vastlapäeva viktoriin 21.02.2023

Vastlapäeva viktoriin 21.02.2023

1st - 5th Grade

10 Qs

quiz-placeholder

Similar activities

Peeter Suur

Peeter Suur

5th Grade

14 Qs

Meie kooli aja lugu. Viktoriin 4.-9. klassile

Meie kooli aja lugu. Viktoriin 4.-9. klassile

4th - 9th Grade

9 Qs

Vastlapäev

Vastlapäev

3rd - 5th Grade

5 Qs

Frangi riik ja rüütlid

Frangi riik ja rüütlid

5th Grade

15 Qs

Mõisad

Mõisad

5th Grade

13 Qs

Prantsuse revolutsioon

Prantsuse revolutsioon

5th Grade

7 Qs

Elu maal

Elu maal

4th Grade

13 Qs

Prantsusmaa uusajal

Prantsusmaa uusajal

5th Grade

15 Qs

Vastlapäeva viktoriin 21.02.2023

Vastlapäeva viktoriin 21.02.2023

Assessment

Quiz

History

1st - 5th Grade

Hard

Created by

Kaia Lass

Used 27+ times

FREE Resource

10 questions

Show all answers

1.

MULTIPLE CHOICE QUESTION

1 min • 1 pt

Media Image

Millal tähistatakse vastlapäeva?

Vanakuu esimesel teisipäeval

Küünlakuu esimesel pühapäeval

Noorekuu esimesel teisipäeval

Answer explanation

ÕIGE VASTUS!

Vastlapäev on liikuv püha ja jääb ajavahemikku 8. veebruarist

9. märtsini ning on alati esimesel noorkuu teisipäeval.

2.

MULTIPLE CHOICE QUESTION

1 min • 1 pt

Miks nimetati vastlapäeva vanasti ka lihaheitepäevaks?

Vastlapäevast alates tuli käia metsas jahil

Selleks ajaks olid suitsu-ja soolaliha varud otsas ja algas suur paast

Sel päeval võisteldi seajala viskamises. Kes viskas kõige kaugemale sai vastlakukli.

Answer explanation

Media Image

ÕIGE VASTUS!

Lihaheitepäeva nimetus tähendab suure paastu algust. See on päev, mil loobuti lihast kuni ülestõusmis-ehk lihavõttepühadeni. Lastele öeldi, et lihaeit viis liha minema.

3.

MULTIPLE CHOICE QUESTION

1 min • 1 pt

Media Image

Miks ei tohtinud vastlapäeva hommikul ärgates peeglisse vaadata? 

Et suvel sääsed ligi ei tuleks

Et rikkus majja jääks

Et suvel tedretähti ei saaks

Answer explanation

Media Image

ÕIGE VASTUS!

Vanasti ei peetud tedretähne ilusaks ja arvati, et neid kellel tedretähnid olid, olid Jumala poolt karistatud.

Õnneks teame me täna, et tedretähnid o lihtsalt naha pigmendilaigud ja ei ole kuidagi seotud Jumala karistusega.

4.

MULTIPLE CHOICE QUESTION

1 min • 1 pt

Media Image

Vanasti peeti vastlapäeva naiste pühaks ja seetõttu oli käsitöö tegemine keelatud, eriti ketramine. MIKS ?

Muidu väsivad naised ära ja ei jaksa vastlaliugu lasta

Arvati, et siis tuleb vihma mitu nädalat järjest

Arvati, et see kahjustab linakasvu ja mõjub halvasti sigadele

Answer explanation

Media Image

ÕIGE VASTUS!

Sel ajal kui seajalad keesid, ei tohtinud kedrata, sest muidu kasvasid sigadel luud kõverad. Või oleks sea jalad kokku kasvanud ja nad oleks kevadel kõik aiaääred üles tuhninud.

Vokid peideti supi keetmise ajaks ära või pandi tekk vokile peale, et see välja ei paistaks. Muidu pidid linad mädanema minema, nii et isegi kedrata ei saa. 

Üldiselt ei oleks seda halba jõutud üles lugedagi, mis oleks võinud juhtuda, kui keegi oleks sel ajal kedranud, kui seajalad keevad. 

5.

MULTIPLE CHOICE QUESTION

1 min • 1 pt

Media Image

Peremehe kõige tähtsam töö oli vastlapäeval....

Sõnnikuvedu põllule

Lastele vurride tegemine

Linaseemnete kokku lugemine

Answer explanation

Media Image

ÕIGE VASTUS!

Põllule viidi kas kolm hunnikut, kolm koormat või ka kolm hangutäit: peaasi, et kolm. Igaks juhuks raputati ka iga hunniku peale soola. Usuti, et see paneb sõnniku hästi määnduma ning kindlustab, et suvel ussid kapsastesse ei läheks ja lina pikk kasvaks. Seda tehti kohe hommikul enne päikesetõusu, kui pereema oli traditsioonilise pudrupaja tulele pannud.  

6.

MULTIPLE CHOICE QUESTION

1 min • 1 pt

Media Image

Mida tuli vastlapäeval teha selleks, et sääsed ei tuleks suvel purema?

Päeva jooksul tuli 9.korda silmi pesta

Pidi endale koti tagurpidi pähe tõmbama

Pidi nõelaga 7.korda näppu torkama

Answer explanation

Media Image

ÕIGE VASTUS!

See tegi kogu aastaks virgeks ja ilusaks.

7.

MULTIPLE CHOICE QUESTION

1 min • 1 pt

Media Image

Vastlapäeva kõige levinum komme on liulaskmine, aga milline on traditsiooniline söök sel päeval?

Verivorstid ja hapukapsas

Kapsasupp ja sai kreemiga

Seajalad ja sellest keedetud herne-või oasupp

Answer explanation

Media Image

ÕIGE VASTUS!

Vastlapäeval seajalgade söömine ennustas head notsuõnne, palju suuri sigu, kellel sirged jalad. 

Seajalgu tuli keeta koos kaunviljadega, kui aga ube ega herneid ei olnud, siis keedeti vahel ka läätsedega. Keedetud seajalgu võis kaasa võtta ka liumäele.

Rasva sõrmede pealt ära ei tohtinud lakkuda, kuna muidu lõikavad terariistad suvel kergesti sõrme.

Create a free account and access millions of resources

Create resources
Host any resource
Get auto-graded reports
or continue with
Microsoft
Apple
Others
By signing up, you agree to our Terms of Service & Privacy Policy
Already have an account?