Põhja- ja pinnavesi

Pinnaveekogud jagatakse...

• voolu ja seisuveekogudeks

• inim- ja loodustekkelisteks veekogudeks

• Jaotatakse mõlema alusel

Enamik Eesti jõgesid on lühemad kui...

• 10 km

• 1 m

• 5km

• 500 m

Kuidas eristada jõge ojast?

• Ojast saab üle hüpata/läbi minna, jõest ei saa

• Jõest saab üle hüpata/läbi minna, ojast ei saa

• Oja veehulk ja sügavus on suurem kui jõel

• Jõe veehulk ja sügavaus on suurem kui ojal

Ainult 46 järve 1553 järvest on sügavamad kui...

• 15 m

• 30m

• 100m

• 25m

Kui harilikult veega katmata maa-ala ajutiselt veega kattub,

siis nimetame seda....

• üleujutuseks

• uputuseks

• maailma lõpuks

• kõrgeks veetasemeks

Mis vahe on paisul ja tammil

• Tamm on kaldaga paralleelne ja selle eesmärk on kaitsta maad üleujutuste eest.

• Pais on kaldaga risti ja selle eesmärk on veevoolu takistada ja selle taha vett paisutada

• Pais on kaldaga paralleelne ja selle eesmärk on kaitsta maad üleujutuste eest.

• Tamm n kaldaga risti ja selle eesmärk on veevoolu takistada ja selle taha vett paisutada

Koprad ehitavad seega...

• tamme

• paise

Kuidas paisud elusloodust mõjutavad?

Põhjavesi asub

• Maapõue poorides ja lõhedes

• Suurtes maaalustes veehoidlates

• jõe ja järve põhjas

Põhjavesi toitub

• Sademeveest

• Pinnaveest

• Kõdunevatest lehtedest

• Bakteritest