Haritlasdemokraatiast. Kas väide on tõene või väär?

Platonile kuulub meritokraatlik idee, et riiki peaksid valitsema filosoofid.

• Tõene

• Väär

Me elame tänapäeval haritlasdemokraatia ajastul, kus parema haridustasemega inimestel on parem võimalus ühiskonnas toimuvas kaasa rääkida ning see on viinud demokraatia kvaliteedi kasvule.

• Tõene

• Väär

Kolmel viimasel kümnendil intensiivistunud kõrghariduse andmise tõttu on kõrgharidusega inimeste osakaal ühiskonnas märgatavalt tõusnud, nt OECD riikides 11-lt %-lt 28-le %-le.

• Tõene

• Väär

Parlamentides on valdavalt kõrgharidusega inimesed, seega 2/3 rahvastikust, kellel on madalam haridustase, on esindamata või alaesindatud.

• Tõene

• Väär

Erinev haridustase põhjustab eelkõige lõhet sotsiaal-majanduslikul vasak-parempoolsuse skaalal.

• Tõene

• Väär

Vähema haridusega inimesed on pigem rahvuslikult, konservatiivselt ja pigem euroskeptiliselt meelestatud.

• Tõene

• Väär

Vähem haritud inimesed on rahvusvahelise avatuse ja ühiskonna kasvava kirjususe vastu eelkõige oma kitsarinnalisuse ja väheste teadmiste tõttu.

• Tõene

• Väär

Vähem haritud näevad aga rohkem üleilmastumise ja kasvava ühiskonna kirjususe varjupoolt: sisserändajad ähvardavad neilt võtta töö, palk ei tõuse, töökohad liiguvad Aasiasse jne.

• Tõene

• Väär

Vähem haritumad pööravad põhivoolu erakondadele selja ning hakkavad otsima alternatiivseid poliitilisi jõude, kes kõnelevad nendega samas keeles ja kuulavad vähemalt nende mured.

• Tõene

• Väär

Vähem haritud töölisklass on leidnud omale uuringute põhjal just parempopulistlikud jõud, keda on asutud toetama.

• Tõene

• Väär