Globaalsed probleemid

71% Maast kaetud veega, sellest vaid 1% joogivesi. Vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Mis keskkonnaprobleemist on juttu?

Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki (taimed ja loomad). Iga päev kaob neist 50 - 100 liiki, põhjuseks kas otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka saastumine), võõrliikide pealetung jms. Arvatakse, et juba järgmise paarikümne aasta jooksul võib kaotsi minna iga neljas praegu Maal elavatest liikidest. Mis probleemist on juttu?

Olme- ja tööstusjäätmete hulk suureneb pidevalt. Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti.

Mis keskkonnaprobleemiga on tegu?

Järjest suurem energiakasutamine (transport, tootmine) toob endaga kaasa taastumatute loodusressursside (nafta, kivisüsi, põlevkivi) lõppemise.

Elu näitab, et mida parem on inimeste elujärg, seda enam tarvitavad nad energiat.

Mis kriis võib inimkonda oodata?

Süsihappegaasi (CO2) hulga suurenemine õhus tekitab tõsiseid kliimaprobleeme. Süsihappegaasi kiht laseb Päikese soojuskiirguse läbi aga takistab selle tagasikiirgumist.

Millest on jutt?

Maailmas elab üle 7 000 000 000 (seitsme miljardi) inimese. Maailma rahvastiku arv kasvab kiiresti. Kõige rohkem inimesi elab Hiinas, Indias ja USA-s. Rahvaarvu kiire kasv toob kaasa ressursside nappuse.

Mis probleemist on jutt?

Planeedi ülerahvastatuse tingimustes napib toitu paljudes maailma piirkondades.

Mis üleilmsest probleemist on juttu?

Vägivalla ja tapmiste, kallaletungide kasutamine või sellega ähvardamine poliitiliste, sotsiaalsete või religioossete eesmärkide saavutamiseks. Viimasel kümnendil on muutumas globaalseks probleemiks.

Mis probleem inimkonda ähvardab?