8. kl: liitlause

Mis on liitlause?

• Lause, mis väljendab üht tegevust ja millest on üks öeldis.

• Lause, mis väljendab kaht või enamat tegevust või mõtet.

• Lause, milles on mitu samale küsimusele vastavat alust, määrust või öeldistäidet.

Miks on kirjalikus tekstis vaja kasutada kirjavahemärke?

• Kuna lausepiiride kindla tähistamiseta oleks raske ja teinekord lausa võimatu osalauseid eristada.

• Kuna on traditsioon kasutada kirjavahemärke.

Märgi ära liitlaused. (2)

• Paul, Pille ja Pauliine armastavad tantsida.

• Paul on kurb, sest Pauliine sõitis välismaale õppima.

• Paulile meeldivad tomatid, ta armastab ka kurke.

• Vilistamine ega sülitamine pole Paulile omased tegevused.

Mis on rindlause?

• Liitlause, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest.

• Liitlause, mille üks osalause alistub teisele.

Kas sidesõnade ja, ning, ega, või, kas .... või ette koma enamasti pannakse või ei panda?

• Pannakse.

• Ei panda.

Kas sidesõnade aga, kuid, vaid, ent ette pannakse koma?

• Ei panda.

• Pannakse.

Kas tegu on rindlausega: Eesti kuulus keskajal Lääne-Euroopa kirjakultuuri areaali, tänu sellele jõudsid käsikirjalised raamatud 13. sajandil ka Eestisse.

• On rindlause.

• Ei ole rindlause.

Kas tegu on rindlausega: Oma vajaduseks asuti siingi tekste kloostrite skriptooriumides ja raekantseleis ümber kirjutama.

• On rindlause.

• Ei ole rindlause.

Mis on põimlause?

• Liitlause, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest.

• Liitlause, mille üks osalause alistub teisele.

Kõrvallause algab (märgi õiged vastused)

• siduva asesõnaga: kes, mis, kelle, mille, keda, mida, kellena jt.

• siduva määrsõnaga: kus, kust, kuhu, millal, kuidas, miks, mismoodi jt

• mõttekriipsuga, kui tahetakse eelneva osalause mõtet esile tõsta.

• alistava sidesõnaga: et, kui, nagu, kuni, sest, ehkki, kuna, kuigi, justkui, sellepärast jt.