Põllumajanduse areng keskajal

Varakeskajal oli esiplaanil karjakasvatus. Milliseid loomi kasvatati kõige enam siis?

• Sigu

• Kitsi

• Lambaid

• Veiseid

Kuna keskajal peeti loomi väljas, seetõttu ...

• ...nad olid väiksema kehaga ning sitkema lihaskonnaga.

• ...nad olid suuremad kui tänapäeval.

• ...nad olid sama suured kui tänapäeval, aga lihtsalt sitkemad.

Mida keskajal peamiselt kasvatati?

• Rukist, otra, nisu, kaera, hirssi

• Kartulit, kapsast, naerist, porgandit

• Herneid, ube, läätsi

• Õune, ploome, kirsse, pirne

Keskajal mindi üle uuele maaviljelussüsteemile. Kuidas seda nimetati?

• Alepõllundus

• Kaheväljasüsteem

• Kolmeväljasüsteem

• Kesa

Millised uuendused võeti keskajal kasutusele?

• Raske ratasader

• Rauast vikat

• Hobuste rautamine, rangid

• Puust põllutööriistad

Millist looma kasutati kõige enam keskajal tööloomana?

• Härgi

• Hobuseid

Miks oli kolmeväljasüsteem parem kui kaheväljasüsteem?

• Võimaldas külvi alla võtta rohkem maad.

• Kasvatada uusi põllukultuure.

• Võidelda paremini ikaldusega

Kui palju andis lehm piima keskajal? Tänapäeval annab u 25 l päevas.

• 2-3 l

• 3-5 l

• 10-12 l

• 12-14 l

Milleks kasutati mett keskajal?

• Kasutati magusainena

• Mesilasvaha kasutati küünalde valmistamiseks kirikutes

• Valmistati mõdu

• Lihtsalt lisamaiustusena suhkru kõrval

Milline teravili tegi keskajal suure võidukäigu?

• Nisu

• Oder

• Rukis

• Kaer